A	EEK		Kauplus
A.E.Dor Vintage 50cl	1 215	81
B	EEK		Kauplus
Baron Rignac XO 70cl	689	46
Bache Gabrielsen 100 cl	389	26
Bache Gabrielsen 35 cl	85	6
Bache Gabrielsen VSOP 100cl	498	33
Bache Gabrielsen 50 cl VSOP PET	261	18
Bache Gabrielsen 50 cl PET	223	15
Bisquit Classique 70cl karbia	372	25
Bisquit VSOP 70cl karbis	439	30
Bisquit Cohiba 70cl	5 893	393
Bowen VS 70 cl	400	27
Bowen VSOP 70 cl	479	32
Braastad VS 70 cl	359	24
Braastad VSOP 70 cl	499	33
Braastad XO Superior 70 cl	1 600	115
Braastad Chateau De Triac 70 cl 41,3%	3 100	222
C	EEK		Kauplus
Camus VS Elegance 50 cl PET	263	18
Camus VS 50 cl PET	280	19
Camus VS 70 cl	435	29
Camus VS 100 cl	485	33
Camus VS Elegance 100 cl	559	37
Camus VSOP Elegance 50 cl PET	350	23
Camus VSOP 70 cl tube	653	44
Camus VSOP Elegance 70 cl tuubis	705	47
Camus VSOP 50 cl PET	385	26
Camus VSOP Elegance 100 cl	757	51
Camus VSOP 100 cl	783	52
Camus XO Elegance 70 cl	1 667	111
Camus XO 70 cl	1 975	132
Chabanneau VS 70 cl	356	24
Chabanneau VSOP 70 cl	434	29
Chabanneau XO 70 cl	946	63
Charles De Franceniac VSOP 70 cl	785	53
Charles De Franceniac XO 70 cl	968	65
Consul 50 cl	119	8
Courvoisier VS 70 cl	386	26
Courvoisier VSOP 50 cl	358	24
Courvoisier VSOP 70 cl	543	36
Courvoisier VS 100 cl	501	33
Courvoisier VS 100 cl	545	37
Courvoisier VSOP 100 cl	679	45
Courvoisier VSOP 100 cl	739	50
D	EEK		Kauplus
Daniel Bouju Ekstra	932	63
De Luze VS 50 cl PET	239	16
De Luze VS 50 cl PET	245	17
De Luze VS 50 cl PET	250	18
De Luze VS 100 cl	418	28
De Luze VS 100 cl	465	31
De Luze VSOP 50 cl PET	260	18
De Luze VSOP 50 cl PET	341	23
De Luze VSOP 100 cl	579	39
De Luze VSOP 100 cl	650	44
De Luze VSOP 100 cl	653	44
F	EEK		Kauplus
Francet VS 70 cl	299	20
Francet VSOP 70 cl	479	32
Frapin Extra 70 cl	6 625	442
G	EEK		Kauplus
Gautier VS 50 cl PET	231	16
Gautier VSOP 50 cl PET	307	21
Gautier VSOP 50 cl PET	405	27
Gautier VS 100 cl karbis	466	31
Gautier VS 100 cl karbis	577	38
Gautier VS 70 cl karbis	308	20
Gautier VS 70 cl kinkikarp+kl	353	24
Gautier VSOP 100 cl karbis	588	40
Gautier VSOP 100 cl karbis	734	49
Gautier VSOP 70 cl kinkikarp+kl	455	30
Gautier VSOP 70 cl tubis	516	35
Gautier XO tube	710	47
Guerbe XO	1 102	74
H	EEK		Kauplus
Hardy Fisherman 20 cl	383	25
Hardy Fisherman 70 cl+20 cl	1 217	81
Hardy VS 50 cl PET	175	12
Hardy VS 50 cl PET	195	13
Hardy VS 10x50 cl PET	1 635	109
Hardy VS 70 cl karbis	295	20
Hardy VS 70 cl	328	22
Hardy VSOP 50 cl PET	205	14
Hardy VSOP 50 cl PET	228	15
Hardy VSOP 50 cl karbis	298	20
Hardy VSOP 10x50 cl PET	1 850	124
Hardy VSOP 70 cl karbis	486	32
Hennessy VS 20 cl	145	9
Hennessy VS 35 cl	218	15
Hennessy VS 50 cl	346	23
Hennessy VS 50 cl	350	23
Hennessy VS 50 cl	353	24
Hennessy VS 70 cl	445	30
Hennessy VS 70 cl	459	31
Hennessy VS 100 cl karbis	529	35
Hennessy VS 100 cl	606	40
Hennessy VS 100 cl	630	42
Hennessy VS 100 cl	741	50
Hennessy VSOP 20 cl	223	15
Hennessy VSOP 35 cl	319	21
Hennessy VSOP 50 cl	480	32
Hennessy VSOP 50 cl	483	32
Hennessy VSOP 50 cl	493	33
Hennessy VSOP 70 cl	645	43
Hennessy VSOP 70 cl	674	45
Henessy VSOP 70 cl kinkikarp+kl	741	50
Hennessy VSOP 100 cl	852	57
Hennessy VSOP 100 cl	885	59
Hennessy VSOP 100 cl	926	62
Hennessy VSOP 100 cl	970	65
Hennessy XO 35 cl	999	67
Hennessy XO 35 cl	1 024	68
Hennessy XO 70 cl	1 999	133
Hennessy XO 70 cl	2 013	134
Hennessy Library 70 cl	2 223	148
Hennessy Paradis 70 cl	7 352	490
Hennessy Paradis 70 cl	9 200	614
Hennessy Rirchard 70 cl	44 479	2 965
Hennessy Rirchard 70 cl	52 900	3 527
Hennessy Ellipse 70 cl  43,5%	98 000	6 534
Henri Mounier VS 50 cl	212	14
Hienoa VS	214	14
Hienoa VSOP	284	19
J	EEK		Kauplus
Jean Fillioux 70 cl	613	41
Jules Gautret VSOP 50 cl PET	248	17
Jules Gautret VSOP 70 cl Tuubis	499	33
Jules Gautret VSOP 100 cl	490	33
Jules Gautret 10 YO 70 cl Tuubis	609	41
Jules Gautret XO 70 cl Tuubis	880	59

- Eripakkumine

Eripakkumine

Mis on konjak?

Konjak on valgetest viinamarjadest (peamiselt ugni blanc sordist, vähesel määral ka colombard ja folle blance) valmistatud brändi, mida toodetakse Cognac'i linnas ja maakonnas. Valmistamiseks kasutatavad viinamarjad peavad olema kasvanud Prantsusmaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas - Charentes'es (16 ja 17 Department) ja väikeses osas Deux Sevres'is. Kogu piirkond on jaotatud kasvualadeks (cru - pr.k.) vastavalt pinnase omadustele ja klimaatilisele eripärale, mis mõjutavad lõpp-produkti omadusi.

Konjakit hakati teadlikult valmistama ja tarbimiseks tootma 17. sajandi esimesel poolel. Esimese konjakimajana on 1643 aastal registreeritud Augier. Suurtest konjakitootjatest asutati kõige varem Martell - 1715 aastal.

Valmistamine

Antud regioonis algab viinamarjade saagikoristus tavaliselt septembri kolmandal vői neljandal nädalal. Enamus saagist koristatakse mehhaanliselt, kuid mőned konjakitootjad nagu Paul Giraud, Daniel Bouju, Rémy Martin ja Cartais-Lamaure koristavad siiamaani vähemalt osa saagist käsitsi.

Viinamarjad pressitakse ja pannakse käärima. Selle tulemusena saadav toorvein saavutab suhteliselt madala alkoholisisalduse (7-9% Vol.) ja säilitab kőrge happelisuse. Konjaki tootmiseks kasutatakse veini kahekordset destilleerimist. Destilleerimisperioodi algus varieerub erinevatel konjakitootjatel aga lőppema peab vastavalt seadusele igal aastal 31. märtsi südaööks.

Destilleerimisel kasutatakse erilisi unikaalseid mahuteid (alambic Charentaise), mis on tuntud oma nn. luigekaela tőttu. Tänapäeval on nende kuumutamine puudega haruldane, peamiselt kasutatakse gaasi vői kütteőli. Destilleerimine ise pőhineb faktil, et vee keemispunkt on kőrgem kui alkoholi oma. Kahekordse destilleerimise tulemusel saadakse selge läbipaistev vedelik - eaux-de-vie, mille alkoholisisaldus on tavaliselt 67-72% Vol.

Peale destilleerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünnidesse. Tünnid on valmistatud peamiselt Limousin'i ja Troncais'i piirkonna tammest ja nende maht on 350 l. Sealse tammepuidu eripäraks on poorsus ja tanniini suur sisaldus, mis teevad temast ideaalse materjali konjaki järgmise valmimisprotsessi jaoks.

Laagerdumine

Konjaki üheks saladuseks on őhu, eaux-de-vie ja tanniini vastastikune mőju laagerdumise ajal. Selle protsessi ajal väheneb tünnis oleva vedeliku kogus igal aastal aurustumise tőttu umbes 3%. Seda kadu nimetatakse őigustatult 'la partes des anges - inglite osa. Konjaki vanus, vői őigemini kvaliteet on alati ära märgitud vastava tähistusega (V.S., V.S.O.P. jne.) ka pudeli etiketil.

Et lőpuni mőista konjaki vanust ja kvaliteeti, tuleb silmas pidada, et vastavalt seadusele näidatakse etiketil antud konjaki segamisel kasutatud kőige noorema eaux-de-vie vanus. Kuna enamus konjakeid on segu erinevatest laagerdunud eaux-de-vie'dest, siis seega vőib näiteks X.O. konjak sisaldada ka 20-, 30- vői 40-aastaseid komponente.

Seepärast on peale markeeringu üldjuhul parimaks indikaatoriks konjaki hind - mida kallim pudel, seda vanemaid komponente antud konjak sisaldab. Selged reeglid laagerdumise kohta puuduvad, küll aga on selle kohta rohkesti traditsioone, mida valmistajad ka tänapäeval järgivad. Ainus tähtis fakt on see, et laagerdumine lőpeb sel hetkel, kui eaux-de-vie tünnist välja valatakse.

Üldiselt aktsepeeritakse seda, et umbes 50 aastat laagerdunud eaux-de-vie on saavutanud maksimaalse vanuse ja tavaliselt valatakse vedelik siis spetsiaalsesse klaasist mahutisse, et laagerdumisprotsess lőpeks. 

Villimine ja pakend

Vaatamata mitmete pőlvkondade tagustele traditsioonidele on konjakitootmises üks element, mis on pidevas muutumises - see on villimis- ja pakendamisprotsess. Tänapäeval kasutavad peaaegu kőik tootjad mingilgi määral automatiseeritud villimist, mis aga muutuvad pidevalt on pudeli kuju, etiketi kujundus ja pudeli kork.

Need muutused on peaaegu alati dikteeritud turu poolt - Aasia turud eelistavad uhkeid pudeleid ja kuldseid etikette; Euroopa tarbijad on rohkem konservatiivsed ja eelistavad omapäraseid pudeleid; ameeriklased jälle rőhuvad rohkem brandi nimele kui pakendile.

Paljud kvaliteetsed konjakid on saadaval nii esinduslikus karahvinpudelis (decanter), kui ka tavalises n.ö. täitepudelis, mille hind vőib olla kuni poole odavam. Kokkuvőtteks vőib öelda, et tőelisele konjakitundjale on ilusatest siltidest ja uhketest pudelitest ikkagi tähtsam selle sisu.

Cognac.ee